Akordion

                                                                         Akordion

Akordioni sugulased on näiteks suupill, harmoonium, meloodika ja bandoneon. Kuulsad akordionimängijad Eestis on Henn Rebane, Kulno Malva, Allan Jakobi, Raivo Tafenau. Akordioni sugulased on näiteks suupill, harmoonium, meloodika ja bandoneon. Kuulsad akordionimängijad Eestis on Henn Rebane, Kulno Malva, Allan Jakobi, Raivo Tafenau. Need on sageli suurema kõlaulatusega, kuna nuppe mahub akordionile rohkem kui klahve.

                                                        Pilt 1. Akordion (https://kayanmusic.com)    

          
                                           








                                                                 




Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Harf

Image
  Harf Harf on näppekeelpill millel on enamasti 47 keelt , mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida .  Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Liis Jürgens on üks tuntud harfi mängija. Harf on pillide kuninganna.   Harfi kasutatakse nii soolo kui ka orkestripillina. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Harfil on ka pedaalid. Mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Kõik C-keeled värvilt punased, F-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Pilt 1. Harf  (https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fzabor.ee%2FDeal%2Fsupply-78250&psig=AOvVaw3h3noBrJjJI7O-wGZe9i8q&ust=1649490371649000&source=images&cd=vfe&ved=0CAoQjRxqFwoTCOjYp8_8g_cCFQAAAAAdAAAAABAD) Kasutatud allikad: Youtube, Miksike.
Read more

Trummid

Image
Trummid Kõik Trummid on löökpillid.  Trumme mängitakse kas sõrmedega või pulkadega. Trummid mängivad pändi rütmi. trummikomplekt koosneb: basstrumm, hi-hat, soolotrumm, väike tom-tom, suur tom-tom, ride ja crash. Pilt 1. trummid (https://www.google.com) trumme on ka elektrilisi:   Pilt 2. Elektritrummid (https://www.google.com) Trummid
Read more

Klavessiin

Image
Klavessiin Klavessiin tekkis tõenäoliselt 14. sajandil, kui kandletaolisi pille hakati varustama klaviatuuriga.                  Klavessiini tiivakujulises kõlakorpuses tõmbab klahvi alla vajutamisel keeli mehhanism, mille otsas oli algselt linnusule roots.  tugevusest ning mängida saab ainult kas vaikselt või valjult. Klavessiin  tekkis tõenäoliselt 14. sajandil, kui kandletaolisi pille hakati varustama klaviatuuriga.   võimalusi piirab keelte summutusmehhanism   Aitäh!         😀😀😀😀👋👋👋
Read more