Flööt

Flööt 




Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Harf

Image
  Harf Harf on näppekeelpill millel on enamasti 47 keelt , mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida .  Heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Liis Jürgens on üks tuntud harfi mängija. Harf on pillide kuninganna.   Harfi kasutatakse nii soolo kui ka orkestripillina. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Harfil on ka pedaalid. Mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Kõik C-keeled värvilt punased, F-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Pilt 1. Harf  (https://www.google.com/url?sa=i&url=https%3A%2F%2Fzabor.ee%2FDeal%2Fsupply-78250&psig=AOvVaw3h3noBrJjJI7O-wGZe9i8q&ust=1649490371649000&source=images&cd=vfe&ved=0CAoQjRxqFwoTCOjYp8_8g_cCFQAAAAAdAAAAABAD) Kasutatud allikad: Youtube, Miksike.
Read more

Orel

Image
 Orel  Orelil  võib olla 1–7  klaviatuuri  ehk  manuaali  .Orelit nimetatakse sageli ka pillide kuningaks ning seda ilmselt ennekõike tema võimsa kõla tõttu.  Orel seostub meile eelkõige kirikuga, kuid läbi aegade on teda mängitud väga erinevates olukordades ning erinevates kirikutes on ta sageli olnud hoopis keelatud. Oreleid on läbi aegade teinud orelimeistrid. Eestis on paljud orelid valmistatud saksa meistrite poolt, kuid on ka eestlaste tehtud oreleid, meie kuulsamad meistrid on pärit Võrumaalt Kriisade suguvõsast. Pilt 1. Orel ( The Oral of the Cleaning - Ajapaik ) Naljakat ja huvitavat faktid ●  12.–13. sajandil käisid oreli klahvid väga raskelt ning neid pidi lausa rusikatega taguma, et heli kätte saada. Seetõttu kutsuti orelimängijaid hoopis orelilööjateks. ●  Paljudel orelitel on näha nupp vox humana e inimhääl. See register pidigi imiteerima inimeste lauluhäält. Järgmine kord oreli juurde sattudes paluge organistil seda regist...
Read more

Klavessiin

Image
Klavessiin Klavessiin tekkis tõenäoliselt 14. sajandil, kui kandletaolisi pille hakati varustama klaviatuuriga.                  Klavessiini tiivakujulises kõlakorpuses tõmbab klahvi alla vajutamisel keeli mehhanism, mille otsas oli algselt linnusule roots.  tugevusest ning mängida saab ainult kas vaikselt või valjult. Klavessiin  tekkis tõenäoliselt 14. sajandil, kui kandletaolisi pille hakati varustama klaviatuuriga.   võimalusi piirab keelte summutusmehhanism   Aitäh!         😀😀😀😀👋👋👋
Read more